Kodu - Uudised - Üksikasjad

Signaali dispersioon kiudoptilise suhtluse korral

Kaasaegse klaaskiustoptika puhul ei ole kõige tõsisem probleem mitte signaalide sumbumine, vaid dispersioon, mis tähendab, et signaal levib järk -järgult pärast kiudainet ülekandekaugust, muutes vastuvõtva eesmärgi keeruliseks eristada, kas signaal on kõrge või madal. Optiliste kiudude dispersiooni põhjuseid on palju. Võttes näitena modaalset dispersiooni, põhjustab signaali põiki režiimi ebaühtlane aksiaalne kiirus dispersioonini, mis piirab ka multimoodide kiudude kasutamist. Üherežiimiliste kiudude korral saab režiimide vahelist hajumist väga madalale alla suruda.

Siiski on olemas ka dispersiooniprobleem ühe režiimiga optiliste kiudude puhul, mida tavaliselt nimetatakse rühma kiiruse dispersiooniks. Põhjus on see, et klaasi murdumisnäitaja on erineva lainepikkusega langevate valguste korral pisut erinev ja valgusallika kiirgav lained ei saa olla ilma spektri jaotuseta. Selle tulemuseks on ka kiudainete sees olevate valgulainete erinev murdumisharjumus, kuna lainepikkuses on väikesed erinevused. Veel ühte levinud dispersiooni tüüpi kiududes nimetatakse polarisatsioonirežiimi dispersiooniks, mille põhjuseks on asjaolu, et kuigi ühe režiimi kiud mahutavad korraga ainult ühe ristrežiimi valguselaine, võib sellel põikrežiimi valgulainel olla polarisatsioon kahes suunas. Kiudude struktuurilised defektid ja deformatsioonid võivad põhjustada valgulainete kahel polariseeritud suundal erinevat levimiskiirust, mida nimetatakse ka kiudude kahekivilistuseks. Seda nähtust saab suruda polarisatsiooni abil optiliste kiudude säilitamise kaudu.

Küsi pakkumist

Ju gjithashtu mund të pëlqeni